KODUDE SAASTEAINETE ÜLEVAADE, MIS ON mõõdetud
Elamu sisekeskkonnas on mõõdetud sadu kemikaale ja saasteaineid. Selle jaotise eesmärk on võtta kokku olemasolevad andmed kodudes leiduvate saasteainete ja nende kontsentratsioonide kohta.
ANDMED KODUDE SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONIDE KOHTA
Magamine ja kokkupuude
Kokkupuude kodudes moodustab suurema osa inimeste eluea jooksul kogetud kokkupuutest õhusaasteainetega. Need võivad moodustada 60–95% meie eluaegsest kokkupuutest, millest 30% toimub magades. Kokkupuudet saab muuta saasteainete allikate kontrollimise, nende lokaalse eemaldamise või eraldumise kohas kinni püüdmise, saastamata õhuga üldise ventilatsiooni ning filtreerimise ja õhu puhastamise kaudu. Lühiajaline ja pikaajaline kokkupuude õhusaasteainetega siseruumides võib põhjustada ägedaid terviseprobleeme, nagu astma ja allergiasümptomite ärritus või süvenemine, krooniliste haiguste, nagu südame-veresoonkonna ja hingamisteede probleemid, ning võib suurendada enneaegse surma riski. Sisekeskkonnas on palju õhus levivaid saasteaineid, näiteks settinud tolmus sisalduvad ftalaadid ja päikesekaitsekreemides sisalduvad endokriinsüsteemi kahjustavad ained, kuid kuna ventilatsioonistandardid neid ei mõjuta, ei käsitleta neid käesolevas tehnilises teates.
Sise- / välistingimustes
Kodus esinevad kokkupuuted on erineva päritoluga. Neid kokkupuuteid tekitavate õhusaasteainete allikad on väljas ja siseruumides. Õues levivad saasteained tungivad hoone välispiiretesse läbi pragude, pilude, pilude ja lekete, samuti läbi avatud akende ja ventilatsioonisüsteemide. Nende saasteainetega kokkupuutumine toimub ka väljas, kuid nende kestus on palju lühem kui siseruumides kokkupuutel inimtegevuse mustrite tõttu (Klepeis et al. 2001). Siseruumides on ka palju saasteallikaid. Siseruumide saasteallikad võivad eralduda pidevalt, episoodiliselt ja perioodiliselt. Allikad hõlmavad kodusisustust ja -tooteid, inimtegevust ja siseruumides põletamist. Nende saasteallikatega puututakse kokku ainult siseruumides.
Välistingimustes kasutatavad saasteallikad
Peamised välispäritolu saasteainete allikad on kütuste põletamine, liiklus, atmosfäärimuutused ja taimede taimestikuga seotud tegevused. Nende protsesside tõttu eralduvate saasteainete näideteks on tahked osakesed, sealhulgas õietolm; lämmastikoksiidid; orgaanilised ühendid, nagu tolueen, benseen, ksüleenid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; osoon ja selle tooted. Konkreetne näide väliskeskkonnast pärinevast saasteainest on radoon, mõnest pinnasest eralduv looduslik radioaktiivne gaas, mis tungib hoone konstruktsiooni läbi ümbrise ja muude avade pragude. Radooniga kokkupuute oht on asukohast sõltuv hoone ehituskoha geoloogilise struktuuri seisund. Radooni leevendamist käesoleva tehnilise märkuse põhiosas ei käsitleta. Radooni vähendamise meetodeid, mis ei sõltu ventilatsioonistandarditest, on mujal põhjalikult uuritud (ASTM 2007, WHO 2009). Peamised siseruumidest pärinevate saasteainete allikad on inimesed (nt bioheide) ja tema tegevused, mis on seotud hügieeniga (nt aerosooltoodete kasutamine), maja koristamise (nt kloori- ja muude puhastusvahendite kasutamine), toidu valmistamisega (nt toiduvalmistamise osakeste heitmed) jne. .; ehitusmaterjalid, sealhulgas sisustus- ja dekoratiivmaterjalid (nt formaldehüüdiheited sisustusest); tubaka suitsetamine ja siseruumides toimuvad põlemisprotsessid, samuti lemmikloomad (nt allergeenid). Paigalduste vale käsitsemine, nagu valesti hooldatud ventilatsiooni- või küttesüsteemid, võib samuti muutuda siseruumidest pärinevate saasteainete oluliseks allikaks.
Siseruumide saasteallikad
Kodudes mõõdetud saasteained on kokku võetud järgnevalt, et teha kindlaks need, mis on olnud üldlevinud, ning need, mille mõõdetud keskmine ja tippkontsentratsioon on kõrgeim. Nii kroonilise kui ka akuutse kokkupuute käsitlemiseks kasutatakse kahte saastetaset kirjeldavat indikaatorit. Enamasti on mõõdetud andmed kaalutud mõõtmiste arvuga, mis paljudel juhtudel on kodude arv. Valik põhineb Logue jt andmetel. (2011a), kes vaatas läbi 79 aruannet ja koostas andmebaasi, mis sisaldab kokkuvõtlikku statistikat iga neis aruannetes esitatud saasteaine kohta. Logue andmeid võrreldi väheste hiljem avaldatud aruannetega (Klepeis et al. 2001; Langer jt 2010; Beko jt 2013; Langer ja Beko 2013; Derbez jt 2014; Langer ja Beko 2015).
ANDMED HALLITUSE/NIiskuse levimuse KOHTA
Teatud sisetingimused, nt ventilatsioonist mõjutatud liigne õhuniiskus, võivad samuti põhjustada hallituse teket, mis võib eraldada saasteaineid, sealhulgas orgaanilisi ühendeid, tahkeid osakesi, allergeene, seeni ja hallitusseente ning muid bioloogilisi saasteaineid, nakkavaid liike ja patogeene. Õhu niiskusesisaldus (suhteline niiskus) on oluline tegur, mis muudab meie kokkupuudet kodudes. Niiskust ei saa ega tohiks pidada saasteaineks. Liiga kõrge või liiga madal õhuniiskuse tase võib aga muuta kokkupuudet ja/või käivitada protsesse, mis võivad viia kokkupuutetasemete suurenemiseni. Seetõttu tuleks niiskust arvesse võtta kodudes ja tervises esineva kokkupuute kontekstis. Inimesed ja nende tegevus siseruumides on tavaliselt siseruumides peamised niiskuse allikad, välja arvatud juhul, kui esineb suuri ehitusvigu, mis põhjustavad välisõhu lekkeid või niiskuse läbitungimist. Niiskust saab siseruumidesse tuua ka õhu imbumise või spetsiaalsete ventilatsioonisüsteemide kaudu
PIIRATUD TEAVE ÕHUSAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONIDE KOHTA
Mitmetes uuringutes on mõõdetud õhusaasteainete kontsentratsiooni siseruumides eluruumides. Enim mõõdetud lenduvad orgaanilised ühendid [uuringute arvu järgi rühmitatud ja järjestatud kahanevas järjekorras] olid: [tolueen], [benseen], [etüülbenseen, m,p-ksüleenid], [formaldehüüd, stüreen], [1,4 -diklorobenseen], [o-ksüleen], [alfa-pineen, kloroform, tetrakloroeteen, trikloroeteen], [d-limoneen, atsetaldehüüd], [1,2,4-trimetüülbenseen, metüleenkloriid], [1,3-butadieen, dekaan] ja [atsetoon, metüül-tert-butüüleeter]. Tabelis 1 on toodud lenduvate orgaaniliste ühendite valik Logue jt (2011) uuringust, mis koondas andmeid 77 uuringust, milles mõõdeti õhus levivaid mittebioloogilisi saasteaineid tööstusriikide kodudes. Tabelis 1 on esitatud iga saasteaine kohta saadaolevate uuringute kaalutud keskmine kontsentratsioon ja 95. protsentiili kontsentratsioon. Neid tasemeid saab võrrelda lenduvate orgaaniliste ühendite (TVOC) mõõdetud kontsentratsiooniga, mida mõnikord on teatatud hoonetes tehtud mõõtmiste käigus. Hiljutised teated Rootsi hoonefondist näitavad, et TVOC tasemed on 140–270 μg/m3 (Langer ja Becko 2013). Üldlevinud lenduvate orgaaniliste ühendite potentsiaalsed allikad ja suurima kontsentratsiooniga ühendid on toodud tabelis 4.
Tabel 1: Lenduvad orgaanilised ühendid, mis on mõõdetud elukeskkonnas kõrgeima keskmise ja 95. protsentiili kontsentratsiooniga μg/m³ (andmed Logue et al., 2011)1,2
Kõige levinumad poollenduvad orgaanilised ühendid (SVOC) [rühmitatud ja järjestatud uuringute arvu järgi kahanevas järjekorras] olid: naftaleen; pentabromodifenüüleetrid (PBDE-d), sealhulgas PBDE100, PBDE99 ja PBDE47; BDE 28; BDE 66; benso(a)püreen ja indeno(1,2,3,cd)püreen. Mõõdetakse ka palju muid SVOC-sid, sealhulgas ftalaatestreid ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke. kuid keeruliste analüütiliste nõuete tõttu ei mõõdeta neid alati ja seetõttu esitatakse neid vaid aeg-ajalt. Tabelis 2 on näidatud poollenduvate orgaaniliste ühendite valik kõigi olemasolevate uuringute kaalutud keskmise kontsentratsiooniga ja kõrgeima vahemiku kõrgeima kontsentratsiooniga koos teatatud kontsentratsioonitasemega. Võib täheldada, et kontsentratsioonid on vähemalt ühe suurusjärgu võrra madalamad kui lenduvate orgaaniliste ühendite puhul. Tavaliste poollenduvate orgaaniliste ühendite potentsiaalsed allikad ja suurima kontsentratsiooniga ühendid on toodud tabelis 4.
Tabel 2: SVOC-d mõõdetud elukeskkonnas kõrgeima keskmise ja kõrgeima kontsentratsiooniga (kõrgeim mõõdetud) kontsentratsiooniga μg/m3 (andmed Logue et al., 2011)1,2
Tabelis 3 on näidatud muude saasteainete, sealhulgas süsinikmonooksiidi (CO), lämmastikoksiidide (NOx) ja konkreetsete ainete (PM) kontsentratsioonid ja 95. protsentiil, mille fraktsioon on väiksem kui 2,5 μm (PM2,5) ja ülipeened osakesed (UFP) väiksemad kui 0,1 μm, samuti väävelheksafluoriid (SO2) ja osoon (O3). Nende saasteainete võimalikud allikad on toodud tabelis 4.
Tabel 3: Elukeskkonnas mõõdetud valitud saasteainete kontsentratsioon μg/m3 (Logue jt (2011a) ja Beko jt (2013) andmed)1,2,3
Joonis 2: Hallitus vannitoas
Bioloogiliste saasteainete allikad
Kodudes on mõõdetud arvukalt bioloogilisi saasteaineid, eriti kodudes hallituse ja niiskuse uuringutes, mis on seotud seente vohamise ja bakterite aktiivsusega, samuti allergeenide ja mükotoksiinide vabanemisega. Näidete hulka kuuluvad Candida, Aspergillus, Pennicillum, ergosterool, endotoksiinid, 1-3β-d glükaanid. Lemmikloomade olemasolu või kodutolmulestade levik võib samuti põhjustada allergeenide taseme tõusu. USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kodudes on tüüpilised seente kontsentratsioonid siseruumides vahemikus 102 kuni 103 kolooniat moodustavat ühikut (CFU) m3 kohta ja isegi 103 kuni 105 CFU/m3 eriti niiskuskahjustusega keskkondades (McLaughlin 2013). Koerte allergeenide (Can f 1) ja kassi allergeenide (Fel d 1) mõõdetud mediaantasemed Prantsuse majades olid alla kvantifitseerimispiiri vastavalt 1,02 ng/m3 ja 0,18 ng/m3, samas kui 95% protsentiili kontsentratsioon oli 1,6 ng/m3 ja 2,7 ng/m3 vastavalt (Kirchner et al. 2009). Prantsusmaal 567 eluruumis mõõdetud lestaallergeenid olid Der f 1 ja Der p 1 allergeenide puhul vastavalt 2,2 μg/g ja 1,6 μg/g, samas kui vastavad 95% protsentiili tasemed olid 83,6 μg/g ja 32,6 μg/g (Kirchner) jt 2009). Tabelis 4 on toodud ülaltoodud valitud saasteainetega seotud peamised allikad. Võimalusel tehakse vahet, kas allikad asuvad sise- või välistingimustes. On selge, et eluruumides leiduvad saasteained pärinevad paljudest allikatest ja oleks üsna keeruline kindlaks teha ühte või kahte allikat, mis on peamiselt vastutavad kõrgendatud kokkupuute eest
Tabel 4: Peamised saasteained eluruumides koos nende päritoluallikatega; (O) tähistab välistingimustes olevaid allikaid ja (I) siseruumides olevaid allikaid
Joonis 3: Värv võib olla erinevate saasteainete allikas
